Hoia oma kallisvara!
Lisainfo


Arstilkäik ja uuringud

Iga noormees peaks vähemalt korra murdeea jooksul meestearsti juurest läbi käima. Esimese visiidi käigus uurib arst, kas Sul on mingeid kaebusi, kas on olnud kaitsmata vahekordi, kas oled varem ennast suguhaiguste suhtes testinud, ja ehk mõned küsimused veel partneri, kasutatavate ravimite ja eluviiside kohta. Kindlasti tehakse esmasel visiidil ka läbivaatus – meestearst hindab noormehe sugulist arengut, välistab võimalike arenguhäirete olemasolu, määrab munandimahu, kontrollib eesnaha liikuvust ja vajadusel nõustab ka munandite iseseisva läbivaatuse osas.

Kui kõik on korras, siis peaks edaspidi meestearsti visiidil käima vähemalt iga 3-4 aasta tagant, aga ka siis, kui on kaebusi või kui oled partnerit vahetanud ja soovid end testida suguhaiguste suhtes (sellisel juhul peaks ka partner kontrollis käima, ühepoolne kontroll ei ütle eriti midagi partneri seisundi kohta).

Vajadusel võetakse visiidi käigus ka suguhaiguste proovid. Enamlevinud meetodiks on analüüsi võtmine peenikese vatitampooniga kusetoru välimisest osast, paari sentimeetri sügavuselt. Proovi võtmine on küll mõnevõrra ebameeldiv, aga on lihtsalt teostatav ja annab ka usaldusväärsed tulemused. Enne kusetorust proovide võtmist ei tohiks 3-4 tundi urineerida, kuna uriin on desinfitseeriva toimega ja ’peseb’ mõneks ajaks enamiku võimalikest haigustekitajatest kusetoru kaudu väliskeskkonda.

Sagedasemad suguhaigused, mille suhtes uuringuid tehakse, on klamüdioos, trihhomonoos ja gonorröa e tripper (viimast esineb küll üsna harva). Kuna suguhaigused ei pruugi paljudel juhtudel anda kaebusi (s.t noormees ise ei tunne, et midagi valesti oleks), aga haiguse tüsistustest (kõige raskemaks tüsistuseks ilmselt viljatus) või partneri korduvast nakatumisest see ei päästa, tulebki igakordsel partnerivahetusel või kondoomita juhukontaktil teha ka suguhaiguste testid. Analüüse tehakse ka mükoplasmadele ja ureaplasmadele, nendel bakteritel on üsna tugev seos meeste krooniliste (ehk korduvate) suguteedepõletikega. Mõnikord määrab arst ravi ka ilma analüüse tegemata (nt juhtudel, kus kaebused on väga tugevad või kui partneril on analüüsides leitud suguhaigus), sellisel juhul tehakse kontrollanalüüsid mõni nädal peale ravi lõppu.

Lisaks suguhaiguste testidele kusetorust tehakse ka HIV-testi veeniverest (söömata ega joomata enne seda proovi olema ei pea), vajadusel ultraheliuuring munanditest ja munandimanustest, sageli ka sperma analüüs.

Sperma analüüsi eesmärgiks pole mitte mehe viljakuse määramine (selle viimase alla kuulub veel rida teisi näitajaid, mida peab vaatlema kõiki koos), vaid see, millises seisundis on (noor)mehe sugutrakt – kas seal on põletikku, kas seal kasvab kahjulikke mikroobe, kuidas see mõjutab sperma kvaliteeti (seemnerakkude arvukust, liikuvust ja defektide hulka). Kõike seda vaatleb meestearst samuti koos muu infoga, mis on seotud kaebustega, läbivaatusega (munandite maht on siin üks olulisemaid parameetreid) jne.

Alles siis, kui kõik vajalikud uuringud on tehtud, määrab arst vajadusel ravi ja annab ka infot edasise kohta – millal uued analüüsid teha ja millal kordusvisiidile tulla. Kui visiidi käigus jääb midagi ebaselgeks, küsi julgesti lisateavet – arstiga kokkusaamisel oled kõige olulisem persoon just Sina, mistõttu on äärmiselt oluline, et saaksid kogu vajamineva info oma hetkeseisundi kohta.