Hoia oma kallisvara!
Testi oma kallisvara


Testi oma kallisvara!

Enesepalpatsioon ehk -läbivaatus

Enese läbivaatuse tähtsust ülehinnata on raske, kuna munandivähi varajases staadiumis võib haiguse ainsaks tundemärgiks olla kõva ja valutu tükk munandis, haigus ise aga võib olla vägagi kiire kuluga – mõne kuuga võib munandivähk muutuda juba sisuliselt ravimatuks.
Siin annamegi paar nõuannet, kuidas oma kallisvara eest hoolt kanda.
Munandite läbivaatust tuleb teha vähemalt kord kuus (ent kindlasti mitte iga päev!), kõige parem on seda teha nt duši all käies, kui munandikoti nahk on üles soojenenud, nahk venivam ja munandeid on mugavam katsuda.

Kõigepealt aseta peopesa mõlema munandi alla ja tõsta kergelt ülespoole – vaata munandite väliskuju, sümmeetrilisust (vasak ja parem munand ei ole kunagi päris ühesuurused, samuti ei pruugi nad munandikotis asetseda samal kõrgusel). Munandid peaks läbi naha paistma ovaalsed, sileda pinnaga, samuti ei tohiks sellisel katsumisel tekkida valu. Korduval läbivaatusel oskad juba märgata ka seda, kas eelmise läbivaatusega võrreldes on tekkinud mõni muutus, mida seal varem polnud.

Nüüd võta kumbki munand kordamööda mõlema käe sõrmede vahele ja libista ettevaatlikult üle munandi pinna – see peaks olema sile, ovaalne (umbkaudu ploomi suuruse ja kujuga), ilma ühegi kühmu või tükita; tundlik, ent siiski mitte valulik.  Munandi otstes tunned sõrmedega köietaolist moodustist – munandimanust, mis ühendab munandit ja seemnejuha. Haigusega tegemist pole, aga kui kindel pole, tasuks ennast siiski arstile näidata – siis oskad ka tulevikus silmas pidada võimalikke muutusi. Munandist veidi ülalpool (munandikoti sees) võib sõrmede vahele jääda ka traaditaoline peenike moodustis – see on seemnejuha, mille kaudu seemnerakud munandist ülespoole liiguvad.

Mõlema munandi kontrollimiseks kulub algul veidi rohkem aega, ent kui võtted käpas, on see juba palju lihtsam.