Hoia oma kallisvara!
Tunne oma keha


Lühiülevaade mehe suguelunditest


Skeemil on kujutatud läbilõige mehe kuse-suguelundkonnast. Kõige olulisemateks sugutrakti osadeks on paarilised munandid, mis asetsevad munandikotis ja toodavad seemnerakke (spermatosoide) ja meessuguhormooni (testosterooni). Munandist liiguvad seemnerakud edasi munandimanusesse ja sealt seemnejuhasse, kus jätkub spermatosoidide küpsemine. Seemnepõiekestes ja eesnäärmes toodetakse muuhulgas ka seemnevedelikku, mis moodustab kuni 99% sperma mahust ning on toitekeskkonnaks spermatosoididele. Kusepõie ülesandeks on koguda neerudest tulevat uriini. Urineerimisel liigub kusi mööda kusetoru, kõigepealt läbi eesnäärme (sellepärast võib suurenenud eesnäärme korral olla kusemine ka raskendatud) ja siis läbi peenise kulgeva kusetoru väliskeskkonda. Peenises on lisaks kusetorule veel ka paarilised korgaskehad, mille ülesandeks on vajadusel verega täituda ja tekitada peenise jäigastumine ehk erektsioon.

Välimus ehk fenotüüp


Fotol on kujutatud mehe normaalset fenotüüpi ehk välimust – suguelundid on lõplikult välja arenenud, olemas on karvakasv nii kubemepiirkonnas ja kaenlaalustes (rinnakarvad ei näita sugulist arengut, siin võivad erinevused olla väga individuaalsed, samuti võib karvakasv rinnal ja jäsemetel jätkuda peale sugulise arengu lõppu).

Väljendisse „normaalne välimus“ tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult – nn normaalse välimuse alla käivad tegelikult väga erisuguse kehaehituse, karvkatte tüübi ja suguelundite välimusega mehed, see pilt on toodud pigem selleks, et näidata, et kõik pildilolev on normaalne ja ei viita ühelegi haigusele. Inimestevahelisi erinevusi kehaehituses nimetatakse meditsiinis normi variantideks, haigustega siin tegemist pole (näiteks ei kuulu haiguste alla ka tedretähnid, sünnimärgid jne, tegu lihtsalt naha eripäradega).

Välised suguelundid


Siin piltidel on näha mehe välissuguelundid eest- ja kõrvaltvaates – esimesel juhul on eesnahk sugutipea peal, teisel juhul üle sugutipea tahapoole viidud. Tuleb kohe märkida, et kahte täiesti ühesugust (ega ka täiesti sirget!) peenist pole ilmselt olemas, mistõttu võib erinev olla nii peenisetüve ümbermõõt, sugutipea kuju/suurus, eesnaha pikkus, peenise pikkus jne – ükski neist näitajatest ei ütle siiski midagi mehe seksuaalse võimekuse või viljakuse kohta, tegemist on jällegi samade normi variantidega, millest juba eelpool juttu oli. Samuti ei ütle peenise pikkus rahuolekus midagi sellesama peenise pikkuse kohta jäigastunud (erekteerunud) olekus.

Kindlasti paned tähele ka seda, et üks munand asetseb munandikotis teisest allpool – ka siin pole tegemist haigusega, lisaks on normaalne, et vasak ja parem munand on veidi erineva suurusega. Põhjuseks on siin peamiselt kehapoolte ebasümmeetria – niisamuti nagu vasak ja parem näopool on mõnevõrra erinevad. Kuna aga munandid asetsevad kohe üksteise kõrval, paistab erinevus paremini silma.