Hoia oma kallisvara!
Tunne oma keha


Areng

Nendel skeemidel on näidatud võrdlevalt tüdrukute ja poiste sugulise arengu etapid vanuseti. Selgelt on näha erinevus kasvuspurdis – tüdrukute pikkuskasv algab murdeeas paar aastat varem kui poistel, samas on poisid murdeea lõpul keskmiselt pikemad kui tüdrukud – olgugi et kasvukiirus on poistel ja tüdrukutel kasvuspurdi ajal sarnane, on poiste stardipikkus kiire kasvu algul suurem (nad on saanud kaks aastat kauem kasvada), mistõttu tekibki erinevus täiskasvanud meeste ja naiste keskmiste kehapikkuste vahel.

Poiste arengu puhul on mustade joontega näidatud ka munandite, peenise ja kubemekarvade kasvu perioodid, samuti on märgitud esimese seemnepurske ligikaudne aeg.

Kasvukõverad

Selliseid kasvukõveraid kasutavad sageli kooliarstid ja lastearstid, et jälgida poiste kasvutempot ning kaalumuutusi (tüdrukute kasvukõverad on veidi teistsugused). See konkreetne kõver on kasutatav poistel vanuses 2-20 eluaastat – numbrid 50, 75, 90 jne pikkade joonte otstes tähistavad seda, kui suur on arengu kõrvalekalle keskmisest (keskmist tähistab siin number 50). Näiteks kui 15-aastase poisi pikkus on 170 cm ja kaal 50 kg, on ta oma vanuse kohta veidi alakaaluline, ent pikkuse poolest täpselt ’paras’.  Kasvukõverad on eriti kasulikud siis, kui mõõtmisi ei tehta ühekordselt, vaid nt kord aastas – nii saadaksegi selle konkreetse poisi kasvukõver, mis näitab ka, millal üks või teine näitaja muutuma hakkab (nt pikkuskasv normaalne, aga kehakaalu tõus liiga kiire jne). Tuleb siiski märkida, et keegi ei arene täpselt keskmisi näitajaid mööda, samuti ei viita mõningane kõrvalekalle keskmisest tingimata mõnele haigusele või arenguhäirele.

Kehamassiindeks ja vanus

Siin skeemil on horisontaalteljel vanus, vertikaalteljel aga kehamassiindeks. Põhimõtteliselt kasutatakse kehamassiindeksit üle- ja alakaalulisuse hindamiseks, võttes arvesse inimese kehakaalu ja pikkust (oma kehamassiindeksit saad arvutada siin).

Jällegi tähistab 50-ga tähistatud joon elanikkonna keskmist, ent probleemi võib kahtlustada alles siis, kui kehamassiindeks vanuse kohta ületab ühe või mõlemad punased katkendjooned. Oluline on tähele panna ka kehamassiindeksi sõltuvust vanusest – 11-aastane poiss kehamassiindeksiga 23 on selgelt ülekaaluline, ent sama näitaja 18-aastasel siiski ülekaalulisusele ei viita.

Poiste sugulise arengu staadiumid Tanneri järgi

Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi. Ülal on toodud 3 skeemi, mis kõik näitavad põhimõtteliselt ühte ja sama – poiste (ühel joonisel ka tüdrukute) sugulise arengu viit staadiumi. Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul, munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist. Häälemurret küll Tanneri skaalal ei hinnata, ent võib siiski mainida, et häälemurre tekib alles murdeea lõpupoole.