Hoia oma kallisvara!
Tunne oma keha


Eesnahk ja eesnahakida

Eesnahk

Siin näed (kõrvalt- ja eestvaates), kuidas eesnahk peaks liikuma, kui seda üle sugutipea tõmmata. Vasakpoolsel fotol on musta ja valge kolmnurgaga märgitud punktid eesnahal, mis naha edasisel venimisel üksteisest järjest kaugemale liiguvad – märk sellest, et eesnahk on äärmiselt veniv.

Eesnahas paikneb palju närvilõpmeid, mistõttu on ta stimulatsioonile üsna tundlik, samuti kaitseb eesnahk sugutipead traumade eest. Eesnaha kirurgilist eemaldamist (religioossetel vm põhjustel) nimetatakse ümberlõikamiseks (ingl circumcision).

Fimoos e kitsas eesnahk

Siin on kolmel pildil näidatud, kuidas näeb välja kitsas eesnahk – osadel juhtudel (nt vasakpoolsel pildil) ei ole eesnahka võimalik üle sugutipea tõmmata (jõuga ei tohiks seda kindlasti teha). Ülejäänud kahel pildil on olukord, kus eesnahka on rahuolekus peenise puhul võimalik üle tõmmata, jäigastunud peenise korral aga mitte. Fimoosi puhul ei minda kohe eesnahka lõikama – esmalt peaks olukorra üle vaatama meestearst või noormeeste nõustaja ning andma vastavad soovitused venitusharjutuste osas, millega saab enamikul juhtudest probleemi lahendatud. Operatsioon jäägu alati viimaseks abinõuks.

Parafimoos

Parafimoos kujutab endast sellist olukorda, kus kitsas eesnahk on tõmmatud üle sugutipea, ent peenise jäigastumisel on see sinna „kinni jäänud“ – sellisel juhul tekib eesnahaturse (eesnahka koguneb koevedelik) ja tuleb esimesel võimalusel arstile pöörduda.

Eesnaha sidekoeline põletik

Pildil on näha eesnaha sidekoeline põletik ehk skleroseeriv balaniit. Põhiprobleemiks on selle põletiku puhul, et eesnahk kaotab oma venivuse, ei liigu enam üle sugutipea ning vahekorras olles võib tekkida eesnaharebend. Sellise põletiku tekkepõhjused ei ole veel päris selged ja ravile ta ka eriti hästi alluda ei taha, seetõttu tuleb paljudel juhtudel eesnahk eemaldada, s.t teha ümberlõikus.

Smeegma e eesnahavõie

Smeegma kujutab endast normaalse ainevahetuse käigus tekkivaid jääkaineid, mis ladestuvad eesnaha alla ja sugutipea peale. Haigusega siin küll tegemist pole, aga kuna smeegmal on üsna iseäralik ja ebameeldiv lõhn, peab eesnaha-alust pesema sooja veega vähemalt korra päevas.

Normaalne eesnahakida

Eesnahakida ehk frenulum ühendab peenise „kõhupoolel“ sugutipead ja eesnahka. Tegemist on õhukese naharibaga, millel on väga hea verevarustus ja mille rebenemisel (vahekorra käigus) võib verejooks olla üsna ehmatav. Eluohtlik see kindlasti pole, ja hea verevarustuse tõttu kasvab ka haav kiiresti kinni, aga arstile tuleks seda siiski näidata, ning rebendi kinnikasvamise ajal kasutada kindlasti kondoomi (see võtab hõõrdumise enda peale ja ei koorma eesnahakida).

Lühike eesnahakida e frenulum breve

Lühike eesnahakida on harvadel juhtudel kaasasündinud, ent sagedamini tekib siiski elupuhuselt, korduvate kidarebendite tagajärjel. Asi nimelt selles, et iga rebendiga tekib haava kohale armkude (koosneb sidekoest), mis ei veni ja on koostiselt nõrgem kui „päriskude“, s.t võib tekkida uus rebend. Lisaks tõmbab sidekude naaberkudesid enda poole (meditsiinis nimetatakse seda „kootavaks toimeks“) ja sellise kootumise tagajärjel jääb eesnahakida iga rebendiga järjest lühemaks, kuni peenisepea ei asetse enam peenisetüve suhtes sirgelt (parempoolne pilt). Peenisepea selline asend võib omakorda põhjustada nt enneaegset seemnepurset, kuna peenisepea hõõrdumine pole ühtlane, ja lahenduseks on siin sageli frenulotoomia ehk eesnahakida kirurgiline läbilõikamine. Lõikus iseenesest on väike, paranemine kiire ja läbilõigatud kida ei mõjuta kuidagi negatiivselt ka edasist seksuaalelu.