Hoia oma kallisvara!
Tunne oma keha


Peenis e suguti

Normaalne peenis


Piltidel on kujutatud normaalset peenist – esimesel pildil on eesnahk tõmmatud üle sugutipea, teisel pildil on eesnahk oma tavaasendis ja kaitseb sugutipead võimalike traumade eest. Ümberlõigatud meeste peenised (s.t eesnahk on kirurgiliselt eemaldatud) näevad välja umbes nii nagu vasakul pildil.

Sugutipeal, eesnahal ja peenisetüvel puudub karvakasv, peenisenahal on näha ka nahaalused veresooned.

Peenisepea ja eesnahk pealt- ja altvaates. Peenisepea tagumist serva ja ühtlasi peenisepea kõige laiemat osa (vasakul pildil) nimetatakse ka krooniks, alumisel küljel on näha peenisepead ja eesnahka ühendavat eesnahakida.

Suurus


Sellel skeemil on näidatud peenise pikkuskasv (vertikaalteljel tollides – 1 toll ca 2,54 cm), horisontaalteljel vanus aastates. Oluline on tähele panna, et peenise pikkust on siin arvestatud jäigastunud (erekteerunud) olekus, samuti ka seda, et peenise pikkuskasv lõpeb 14-15 eluaasta paiku.

Graafikul on näidatud, kui sageli (protsentides vertikaalteljel) näeme erinevusi jäigastunud peeniste pikkuses. Enamik peeniste pikkusi langeb vahemikku 12-16 cm, nii et sellesse vahemikku jääva pikkuse kohta võiks öelda ‘keskmine peenis’. See pole sama mis ‘normaalne peenis’, kuna normaalne peenis on ka nendel, kelle jäigastunud peenise pikkus jääb alla 12 cm või on üle 16 cm. Keskmist peenise pikkust seostatakse ka keskmise tupesügavusega; seksuaalset võimekust, viljakust ega mehelikkust peenise mõõdud siiski ei näita, tegemist on lihtsalt individuaalsete erinevustega. Ning loomulikult pole mingit mõtet mõõta rahuolekus peenise pikkust, kuna isegi ühel ja samal mehel võib peenise pikkus olla (nt välistemperatuurist sõltuvalt) üsna muutlik.

Normaalne limaeritus erektsiooni korral


Selline limaeritus kusetorust on erutuse korral täiesti normaalne. Erituv limatilk on lõhnatu, läbipaistev ning selle ülesandeks on muuta peenisepead erektsiooni korral libedamaks. Kui limaeritust esineb ka erektsiooni puudumisel ja lima on rohkem kui paar tilka, võiks ennast igaks juhuks meestearstile näitama tulla.

Hägune eritis kusetorupõletiku korral


Siin on tegemist juba haigusega – eritis on hägune (võib olla kollakas, rohekas, punakas, pruun), võib olla halvalõhnaline ja sellega võib kaasneda ka valulikku urineerimist. Enamasti viitab selline eritis kusetorupõletikule e uretriidile, mille põhjuseks võib olla ka mõni suguhaigus (kuigi mitte alati), mistõttu tuleks sellistel puhkudel kindlasti arsti vastuvõtule pöörduda.

Rasunäärmed


Nendel piltidel on kujutatud normaalseid rasunäärmeid peenisenahal. Kuna nahk on õhuke, siis tulevad rasunäärmed eriti hästi esile, kui nahk veidi pingule tõmmata. Rasunäärmete asetus, paiknemismuster ja arvukus on jällegi individuaalselt erinev, haigusega siin tegu pole. Sarnaseid rasunäärmeid on ka igal pool mujal kehapiirkondades, peenisenahal on nad lihtsalt paremini näha. Alumisel pildil on näha ka üks väike nahaalune tsüst (vt allpool).

Peenise pärlpaapulid e pearly penile papules (PPP)


Peenise pärlpaapulid on väikesed (ca 1 mm läbimõõduga), valutud, valget või roosakat värvi sidekoelised ‘punnid’, mis asetsevad peenisepea tagaserval (‘kroonil’) ühes või mitmes reas. Tegemist on nn normi variandiga e naha eripäraga, s.t osadel meestel nad on, osadel pole – ravi pole kummalgi juhul vajalik.

Kondüloomid


Kondüloome põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV – ingl human papillomavirus). Siin on tegemist juba haigusliku muutusega, sageli aetakse kondüloome segi pärlpaapulitega. Kondüloomide puhul põhjustab HPV peenisenaha pindmiste kihtide vohamist, samas ei põhjusta kondüloomid vaevusi, mistõttu mõnikord ei taheta nendega pöörduda ka arsti vastuvõtule. Ravima neid siiski peab, kuna tegemist on nakkusega, mis võib partnerile kanduda (kondüloome võib esineda ka naistel), lisaks on naistel HPV-infektsioon seotud kõrgema riskiga emakakaelavähi tekkeks. Kondüloomid alluvad ravile üsna kergesti (selleks on olemas spetsiaalsed retseptiravimid), ent nende olemasolul tuleks kindlasti kasutada vahekorras olles kondoomi ja end arstile näitama tulla.

Kondüloomid peenisetüvel


Kondüloomid võivad lisaks peenisepeale ja eesnahale esineda ka peenisetüvel ja mujalgi, ravi on sel juhul ikka samasugune, kindlasti peaks siis ka partner kontrolli minema.

Kõverdumine


Ükski peenis pole täiesti sirge, kuna ka kehapooled pole täiesti sümmeetrilised, peenise vasak ja parem osa pärinevad aga eri kehapooltelt. Sellised kõverdumised, nagu siin piltidel, on täiesti normaalsed – urineerimist ega seksuaalelu nad ei sega.

Peyronie’ tõbi


Peenise haiguslikku kõverdumist nimetatakse Peyronie’ tõveks – sellisel juhul tekib peenisetüves sidekoeline naast (vt skeem vasakpoolsel pildil), milles puudub jäigastuv kude, mistõttu erektsiooni korral paindub peenis ümber naastu. Sellise naastu tekkepõhjus on praeguseni ebaselge, ent ravida seda siiski saab – kergematel juhtudel saab abi suukaudsest ravist, raskematel juhtudel tuleb siiski naast kirurgiliselt eemaldada. Selle haiguse korral võib peenise kõverdumine olla osadel juhtudel ka selline, et vahekorda astumine pole sisuliselt võimalik.

Seenbalaniit


Selliseid muutusi eesnahal ja sugutipea peal põhjustab seenpõletik (enamasti on põhjustavaks liigiks Candida albicans, mis põhjustab ka naistel tupeseenpõletikku, kui tupe mikrofloora tasakaal mingil põhjusel häirub). Põletikuga võib kaasneda nahapunetus, valge katt (vt vasakpoolne pilt), esineda võib ka tugevat sügelust, nahakuivust, nahalõhede teket. Haigus võib pildi pealt vaadates välja näha üpris kole, aga ravi on siiski enamasti lihtne ja efektiivne. Kaebuste tekkel tuleb kindlasti eesnahka ja sugutipead pesta sooja veega (vajadusel mitu korda päevas, kindlasti ilma seebita!), võimalusel jätta eesnahk mõneks ajaks tagasitõmmatud asendisse, et kahjustunud nahk saaks õhku (seen kardab kuivust). Kindlasti tuleks pöörduda ka arsti poole.

Herpes


Genitaalherpest põhjustab herpesviirus (HSV – herpes simplex virus). Herpesviiruseid on kahte tüüpi – üks tüüp põhjustab huuleherpest (nn külmaville), teine aga genitaalherpest (sarnased ‘külmavillid’, aga esinevad suguelunditel). Herpes on sageli krooniline, s.t võib esineda korduvalt. Algusjärgus tekivad peenisele väikesed läbipaistvat vedelikku sisaldavad villid, mis lõhkemisel põhjustavad teravat kipitustunnet ja valulikkust, ravita võib paranemine aega võtta nädalaid. Raviga on võimalik herpesinfektsioon maha suruda, ent tekitaja (viirus) jääb siiski organism ja võib immuunsüsteemi nõrgenemisel (külmetus, stress, ületöötamine, üleväsimus, pikaajaline haigus jne) uuesti ägeneda. Oluline on ka teada, et kui partneril on huuleherpes, võib herpesinfektsioon oraalseksi käigus üle kanduda suguelunditele ja põhjustada sarnaseid muutusi.

Tsüstid


Selliseid nahaaluseid tsüste e ‘koetaskuid’ võib esineda nii peenisenaha kui ka munandikottide naha all. Enamasti sisaldavad nad koevedelikku (lümfi) või rasvkudet, kaebusi nad enamasti ei põhjusta ja ohtlikud iseenesest ei ole. Esteetilistel kaalutlustel on tsüste võimalik eemaldada lihtsa kirurgilise protseduuriga.

Hüpospaadia


Hüpospaadia näol on tegemist enamlevinuima peenise arenguhäirega, kus kusetoru ei avane mitte peenisepea tipul (vt fotod eespool), vaid peenisetüve alumisel pinnal. Fotodel kujutatud juhud kuuluvad kergemate hüpospaadiate hulka, s.t urineerimine ega seemnepurse ei ole häiritud, ravi ei ole ka tingimata vajalik. Samas on taolise muutusega meestel mõnevõrra suurem oht kusetorupõletike tekkeks (kusetoru ava on haigustekitajate eest vähemkaitstud), samuti võib raskemate hüpospaadiate korral (nt kui kusetoruava asub munandikoti juures) olla häiritud urineerimine, samuti võib olla raskendatud loomulik viljastamine, kuna sperma ei pruugi sattuda tuppe. Probleem on kirurgiliselt korrigeeritav ja sageli soovitatakse lõikus teha juba lapseeas, ent igal konkreetsel juhul otsustab lõikuse vajalikkuse siiski kirurg (hüpospaadialõikustega tegelevad uroloogid).